Rooma kasvatuskultuur

Riik koolide vastu huvi ei tundnud, seega puudus koolide üle riigipoolne kontroll (seda kuni impeeriumi lõpuni). Kooli võis avada igaüks, kes selleks soovi avaldas, seega iga isa pidi hoolitsema ja vastutama selle eest, kelle hoolde ta oma poja õppima usaldab. Koolides õpetati algteadmisi- lugemine, kirjutamine, arvutamine, see aitas neil edaspidises elus paremini hakkama saada. Eesmärk oli noortest inimestest kasvatada Roomale truud ja kuulekad kodanikud, sest sõjaväeline kord klassiruumis ei olnud harva esinev nähtus. Võib öelda, et üks eesmärk oli kasvatada ka tulevased õpetajad, sest tihti käis klassiruumis ''võistlus'' parimate õpilaste seas, kes edu korral saab võimaluse ühte tundi ise läbi viia, see pani pingutama ning andis ideid ka oma tulevaseks elukutseks valida õpetajaamet.

Roomas oli kolme tüüpi koole:

1. Literaatorite koolid (algkool), mis andis algteadmised lugemises, kirjutamises ja arvutamises. Sinna mindi alates  seitsmeaastaselt
2. Grammatikuse kool, kus loeti ja arutleti kirjandusteoseid. Seal oldi tavaliselt kaheteist-kuni kuueteistaastani

3. Riitori kool, kus valmistati õpilasi ette praktiliseks tegevuseks (kõnede koostamine, harjutamine ja ettekandmine).
   Sinna mindi pärast grammatikuse kooli lõpetamist.

Koolis käisid nii poisid kui tüdrukud. Peamised õpetamismeetodid olid näiteks algkoolis rütmis laulmine või skandeerimine. Õpetaja õpetas ja rääkis tavaliselt istudes ja lapsed tõusid vaid siis, kui oli vaja vastata ülesannet. Samuti arvasid roomlased, et kirjutamine on igas asendis mugav, seega kirjutasid lapsed oma töid põlvedel. Üheks õpetamismeetodiks võis lugeda õppimist värskes õhus, kus lapsed õppisid kõigepealt selgeks tähed, siis nende kasutamine silpides, edasi sõnades ja lõpuks loeti kokku laused. Õpilaste kirjutusvahendiks oli vahatatud puutahvlike kuhu kraabiti tähemärke stiilusega. Grammatika koolis oli selline meetod, kus enamus ajast kõneles õpetaja, õpilasi küsiti vähe ja neile anti üleüldse vähe sõnaõigust. Riitori koolis oli õpetamismeetodite rõhk praktilistel ülesannetel. Näiteks pidid õpilased kirjutama süüdistuskõnesid, mida kanti ette kaasõpilastele.

 Õpetaja

Rooma õpetajad ei paistnud silma erilise kannatlikkusega. Piisas väikesest õpilasepoolsest veast, kui õpetaja võis juba endast välja minna, karjuma hakata või koguni kätele voli anda. Õpetaja vihapurskeid põhjendati kui tõelist pühendumist töösse, et kui vihastub, siis tahab anda endast parima. 
Quintilianus: Inimene, kes tegeleb lapsega juba väiksest peale, peab rääkima korrektses keeles ning olema hea iseloomuga. Last tuleb hakata õpetama mängu abil. 
Lugema õpetamisel tuleb olla järjekindel ning nõuda korralikku hääldamist, ja enne kui sõnu hakatakse kokku lugema, peavad tähed kindlalt selged olema. 
Tuleb pöörata tähelepanu kõlbeliste tunnete arendamisele- ausus, järjekindlus, võistluslikkus ja auahnus. Õpetaja pidi oma õpilast hoolega tundma õppima, et valida õige õppetamismeetod.
Kõiges tuleb osata mõõtu pidada, ka õpetamises- liigne sundimine viib vastikuseni, vähene nõudmine looderdamiseni.
Plutarchos: Kasvatajaks tuleb valida vaid neid inimesi, kelles kõlblusega on ühendatud ka teadmised ja kogemused. Ka kodused kasvatajad ja õpetajad peavad olema kõrge kõlblusega ning haritud mehed.
Õpetaja peab endas alati alla suruma viha, käituma rahulikult ja tasakaalukalt, ei või anda voli oma keelele ja kätele. Isad ja kasvatajad peavad oskama kasvandikele nende vigu ja möödalaskmisi andeks anda.

Võrdluseks tänapäevaga:

1) Kooliteed alustati umbes 7-aastaselt

2) Esimeseks kooliastmeks algkool, kus õpitakse lugemist, kirjutamist, arvutamist

3) Peale algkooli jätkus koolitee. Peale riitori kooli sai ka minna välismaale õppima

4) Kui õpilased vastasid, pidid nad püsti tõusma, mida esineb mõnedes koolides ka veel tänapäeval (või siis tõstetakse käsi, kui soovitakse vastata.)

5) Koolis käsitletakse kõnekunsti, muusikat, gümnastikat, tantsimist, aritmeetikat

6) Riik hakkas sekkuma haridus- ja kooliküsimustesse; õpetajad saavad riigilt palka; munitsipaalne koolikorraldus
7) Õpetaja kui karm kasvataja

Rooma kasvatuse negatiivsed küljed

•         Ebamugavad kooli tingimused: õpilased kirjutasid põlvede peal
•         Õpilastel vähe sõnaõigust
•         Karm kasvataja

Rooma kasvatuse positiivsed küljed

•       Õpetajad said riigilt palka
•       Õpetati lugemist, kirjutamist ning arvutamist
•        Koolis käsitletakse: kõnekusti, muusikat, gümnastikat, tantsimist ning aritmeetikat
•        Poiste ja tüdrukute võrdsus